Toiduained on aasta lõikes 8,9% kallinenud

Statistikaameti teatel tõusis tarbijahinnaindeks oktoobris eelmise aastaga võrreldes 4,7 protsenti. Enim on tõusnud toidu ning alkohoolsete jookide ja tubaka hinnad ning kulutused sideteenustele. Septembiga kõrvutades on samuti enim kallinenud toit, 2 protsenti.

Arengufondi majandusekpsert Heido Vitsur juhib Postimehele antud intervjuus tähelepanu kuu lõikes toimunud hinnatõusule: septembriga võrreldes on hinnad tõusnud 0,6%, mis aastale taandades tähendaks hinnatõusu üle 7 protsendi.

Vitsur toob välja, et enamasti on toiduainete hinnad enamasti sügiseti langenud, sel aastal aga tõusevad kiiresti. Toiduainete hinnatõus omakorda avaldab survet teatud kaupade, näiteks telerid, üsna kiireks odavnemiseks.

Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri sõnul on hinnatõusust enim kasu lõiganud töötlejad ja kaupmehed, mitte aga põllumehed.

Selge on see, et hinnad ei saagi olla alati muutumatud ja alati odavad. Miks on aasta toiduainete hinnad kümnediku võrra kasvanud?

Nii Lauri kui ka konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing on seda meelt, et toiduainete hinnatõusu taga on ilmselt välised tegurid. Josing tõi veel välja, et turg on kriisist toibumas ja et ettevõtjad püüavad vahepeal tekkinud rahalisi probleeme lahendada ning mõneti ehk on teguriks ka euro.

Majandusteadlane Andres Arrak ütles portaalile ERR Uudised, et hinnatõusu taga on kartellilepingud ja hinnaliiderlus. Viimane tähendab seda, et kui üks tõstab hinda, teevad seda ka teised.

Arrak aga arvab, et hinnatõusu põhjendamine toorainete kallinemisega maailmaturul on täielik jama.