Teabekeskuse juhi Piret Suitsu hinnangul on noorte finantskirjaoskuse edendamine väga oluline. „Finantskirjaoskus suurendab elanike informeeritust ja kindlustunnet. Teadlikud tarbijad teevad paremaid otsuseid ja sunnivad ka finantsasutusi pakkuma paremaid tooteid ja teenuseid, mis tervikuna suurendab kogu finantssektori läbipaistvust ja efektiivsust,“ põhjendas Suitsu oma hinnangut. „Lisaks elavad inimesed üha kauem ja vajadus rahaasjade pikaajalise planeerimise järele suureneb seepärast pidevalt. Samamoodi kasvab igaühe vastutus enda rahalise kindlustatuse kasvatamise eest.“

Konjunktuuriinstituudi ja teabekeskuse koostöös läbi viidud uurimus tegi kindlaks nii 16-29aastaste noorte, hilisteismeliste vanemate, õpetajate kui ka võlanõustajate hinnangud sellele, kust noored täna rahaasjadealaseid teadmisi saavad ja kes noori ideaalis harima peaks. 

Õpetajad leidsid vaid ühe erandiga, et laste majanduse-ja rahandusealane harimine on kooli kohustus. Üksmeelsed oldi ka selles osas, et kool noorte harimisse finantsasjadest täna panustab. 

Võlanõustajate hinnangul on noorte harimine rahaasjade osas samuti kindlasti kooli kohustus, ent vaid üks neist leidis, et kool seda kohustust täna reaalselt ka täidab. 

Noorte endi hinnangul saadakse enim teadmisi vanematelt ja vanavanematelt (77% vastanutest), seejärel internetist (61%), meediakanalitest – ajalehtedest, ajakirjadest, televisioonist ja raadiost (61%) ning eakaaslastelt (59%). Viis noort kümnest saab nõuandeid õdedelt, vendadelt ja teistelt sugulastelt (46%), pankadest (50%) ning neli koolist või muust õppeasutusest (42%). Koolide ja õppeasutuste ning pankade panus noortele info jagamisel on noorte endi hinnangul olnud tunduvalt väiksem vanemate panusest. Ka riigiasutuste roll noorte valgustamisel on olnud  suhteliselt tagasihoidlik. Võrreldes praeguste infoallikatega ootavad noored rohkem teavet koduvälistest allikatest, eriti riigi- ja õppeasutustelt ning pankadelt, kuid ka teema kajastamist meediakanalites ja internetis.

Mitmed võlanõustajad ja õpetajad leidsid, et kodul on kooliga võrdväärne kohustus  noorte harimisel. Sama meelt olid ka uuringutulemusi käsitlenud ümarlaual osalenud huvigruppide esindajad. Osalejate seas olnud haridusminister Tõnis Lukas rõhutas, et ehkki koolil on kahtlemata põhiroll teadmiste andjana, on kodust kaasa saadavad praktilised kogemused teadmiste kinnistamisel väga olulised.

„Inimesed kujunevad erinevalt, me ei saa koolis igale inimesele kõige täpsemat teadmist õigel ajahetkel anda, siin peab kodu selgelt toetama. Teadmine, mis antakse ainult kirjatähes, läheb loomulikult meelest ära. Olulised on praktilised tegevused ja vanemate eeskuju, mis õpitut kinnistada aitavad,“ ütles haridusminister.

Uurimistulemuste seas on tähelepanuväärne ka see, et päris suur hulk 16-29 aastastest noortest saab suurema või väiksema osa oma sisetulekust vanematelt. „Mida nooremad on lapsed, seda suurem on vanemate tugi. Samuti toetavad vanemad enam kui poole sissetuleku ulatuses õppivaid ja töötuid 16-29 aastaseid. Kõige vähem raha saavad vanematelt töötavad noored – vaid 15% oma eelarvest,“ tutvustas Suitsu uurimuse tulemusi. 

Samuti selgus uuringust, et vaid 63% 16-29 aastastest on viimase aasta jooksul mingil eesmärgil raha kõrvale pannud, 40% kasutas kogumiseks pangakontot. 

„Vanemad on noorte rahateemaliste otsuste puhul kõige olulisemad nõuandjad, ent märgatav oli see, et raha kogunud noored on rahaasjades iseseisvamad kui noored, kes pole raha kogunud. Nemad peavad ostuotsuste osas rohkem vanematega nõu,“ rääkis Suitsu.

Nii uurimuses osalenud kui ümarlaual teemat arutanud leidsid, et pankadelt võiks noorte harimisel olla tänasest suurem roll. Õpetajate hinnangul võiksid pangad aidata majandusõppe tunde praktilisemaks ja põnevamaks muuta õppematerjalide uuendamise kaudu, samuti võiksid pangad mitmete pedagoogide sõnul käia koolides loenguid pidamas või võimaldada õppuritel pangakontoreid külastada.