Soome teadlaste läbiviidud uuringu põhjal on kaheldav, et kilekotid just kõige keskkonna kahjulikumad on. Sellest uuringust selgus, et biolagunevad kilekotid on tunduvalt keskkonnasõbralikumad kui paber- või riidekotid.

Samadel tulemustele on jõudnud teisedki teadlased ja keskkonnaaktivistid, nagu selgub sellest The Times'i artiklist. Kanadas tehtud uuringu järgi kujutab taaskasutatav poekott endast potentsiaalset ohtu inimese tervisele.

Kui Iirimaal 2002. aastal kilekotimaks kehtestati, vähenes kilekottide ostmine küll 90%, kuid selle eest suures 400% mustade prügikottide müük. Sellised kilekotid on aga keskkonnale palju ohtlikumad, nagu selgub sellest The Guardian'i artiklist.

Ka paberkott poest toidu kojutoomiseks on keskkonnakahjulik – paberi ja papi tootmiseks kulub palju energiat ja ressursse ning paberi lagunemisel paiskub atmosfääri metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Pealegi on paberkott selgelt ühekordseks kasutamiseks. Sellest lähtudes peaks Iiri keskkonnaaktivisti Tony Lowes’i hinnangul paberkottegi maksustama.

Ka riidekotil on omad puudesed – riidekotti, mis ei ole kvaliteetne, ei saa ilmselt 500 korda kasutada ning kanga tootmisprotsess ei pruugi olla keskkonnasõbralik. Ei saa üksüheselt öelda, et kõik kilekotid on saatanast ja kõik riidekotid on head. Pigem sõltub ühe või teise keskkonnasõbralikkus eelkõige materjalist ja valmistamisviisist. Ning neid tuleks ka 500 korda kasutada, mitte kappi tolmu koguma jätta ning poodi minnes uus riidekott osta. Veel hullem, kui see riidekott tuleb kilekotis, nagu selles näites.

Kokkuvõttes jääb üle vaid nentida, et nii kaua kui keerutakse üles tolmu kilekoti teemal, jäävad tagaplaanile palju suuremad jäätmetega seotud probleemid. Mis ei tähenda seda, et plastikkotid ei ole probleem, küsimus on pigem proportsionaalsuses.