Oma tuludega on rahul või väga rahul 41% elanikest, 32% vastanuist pigem ei ole rahul ning täiesti rahulolematud oma sissetulekute suhtes on 21% uuringus osalenuis.

„Üsna ootuspäraselt olid vähem rahul madalama sissetulekuga inimesed ja tööealised, kel on noortest või seenioridest enam regulaarseid finantskohustusi,“ kommenteeris uuringut Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu. 

„Oma sissetulekute suurendamise võimaluste osas olid elanikud pigem pessimistlikud - enam kui kolmandik inimestest välistas selle võimaluse ja neljandik pidas seda vähetõenäoliseks,“ lisas ta.

Võimalusi sissetulekute paranemiseks nägid suuremat tulu (kuu sissetulek ületas 895 eurot) ja oma praeguste sissetulekutega rahul olevad inimesed. Samas need, kelle kuu sissetulek jäi alla 767 euro, ei näinud mingit võimalust oma tulude suurendamiseks. Seega võib öelda, rahulolematus pigem pärsib tegutsemistahet.

Mehed olid sissetulekute suurendamise võimaluste osas naistest märkimisväärselt optimistlikumad. Kui naistest ei pidanud sissetulekute paranemist tõenäoliseks 69%, siis meestest uskusid peaaegu pooled rahahulga suurenemisse.

Optimistlikumad olid tulude suurenemise osas ka noored vanuses 16-19 aastat ja töötud, kellest enam kui pooled tasapisi paraneva tööturu olukorra juures uut töökohta leida loodavad.

„Siiski ei saa alati loota, et uus töökoht tähendab tingimata eelmisega võrreldes suuremat sissetulekut. Pakutav palk võib olla isegi väiksem ning ootus leida kõrgema sissetulekuga töökoht täitub pigem erioskustega töötajatel, kelle suhtes on tööturul kõrgendatud nõudlus. Tööotsijaid on palju ning see pidurdab palgatõusu,“ toonitas Suitsu. 

„Ehkki keskmine palk on paljudes majandussektorites tänaseks tõusuteele keeranud, sõltub palgatõus ettevõtte tootlikkusest ning seni tuleb paljudel tööläbirääkimistel leppida tajutavalt kehvema palgapakkumisega kui mõned aastad tagasi.”

Lisaks paremini makstud töökoha leidmisele peeti sissetulekute suurendamisel võimalikuks ka tänasel töökohal enama töö tegemist, lisatöökoha otsimist või oma kvalifikatsiooni parandamist. Viimane oli eriti oluline noorte jaoks, kes alles õpivad. 

„Tänastes oludes on täiendavate oskuste omandamine kindlasti oluline pluss, mis avardab töökoha leidmise võimalusi. Seega  tulekski just täna kasutada vaba aega selleks, et oma kompetentsi tõsta,“ rääkis Suitsu. 

Palga juurde küsimine on eestimaalaste jaoks ilmselt endiselt ebamugav. Seda nägid võimaliku tulude kasvatamise vahendina keskmisest enam vaid inimesed, kelle pere sissetulek juba täna ületab 895 eurot ehk 14 000 krooni ja kaks korda enam mehi võrreldes naistega.

„Paraku ei ole lisatulu teenimise võimalusena eriti populaarne ka ettevõtlus,“ nentis Suitsu. 

Ettevõtlusega plaanis tulusid suurendada vaid 11% neist inimestest, kes tulude kasvu võimalust lähema aasta jooksul nägid. Seda on üle kahe korra vähem kui inimesi, kes olid valmis töökohta vahetama või täiendava töökoha võtma. 14% oma sissetulekute suurendamiseks midagi ette võtta soovivatest elanikest eelistab äri ajada tavakodanikuna, mitte ettevõtjana ja pakub raha eest lisatöid või teenuseid või müüb oma tooteid (aiasaadusi, käsitööd). Investeerimisest näeb lisatulu 10% inimesi.

Eestimaalaste leigust ettevõtluse suhtes näitavad ka Eurostati uuringud, mille kohaselt on siinsete elanike huvi ettevõtlusega alustamise vastu viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Kui 2007. aastal oli Eestis oma äriga raha teenivaid inimesi või peatselt ettevõtlusega alustada plaanijaid 22%, mida oli rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis, siis 2009. aastaks oli see arv 13%. 

Kui ettevõtlusega alustajad toovad välja peamiste motivaatoritena suurema vabaduse, huvitavama töö ja võimalused suurendada tulusid, siis töötaja staatuse eelistajatele on olulised regulaarne sissetulek, kindel tööaeg ja stabiilne töökoht. Võrreldes mitmete ELi riikidega on Eestis ettevõtluse alustamise põhjuseks sagedamini väljapääsmatu olukord, mitte uudne idee või ärivõimalus.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuring ”Elanike rahulolu tuludega ja ettevõtlikkus” valmis koostöös Eesti Konjuktuuriinstituudiga. Küsitlemine viidi läbi telefoni teel 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas veebruaris 2011 a. Küsitluse valim oli 800 inimest, mis on esinduslik 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike suhtes.